Autor: Reporter Andres Sarapuu
Pedofiilid hoos. Mis teha?
Margus Traksi on pedofiilias süüdi mõistetud juba selle sajandi algusest.
Kas pedofiilide probleem on pedofiili enda probleem või on see ühiskonna probleem? Miks inimestel tekivad sellised, pedofiilsed kalduvused?
Tänapäeva maailmas toimub suur liikumine pedofiilia õigustamiseks. Korraldatakse suuri konverentse kus propageeritakse, et pedofiilia on tavaline seksuaalne orientatsioon ja, et olevat vahet, kas laps ise nõustus või teda sunniti. Justkui laps pannakse täiskasvanu otsustusvõimega ühele ja samale tasemele. Kuid kas see on nii? Selline liikumine toimub juba 1960 - 1970 datest.
Inimestel on tavaliselt teatud instinktid ja reaktsioonid, millele ei pea nad otseselt keskenduma, miks nad kuidagi reageerivad. Ilmselgelt reageeritakse nii varguste, kelmuste, tapmiste ja muude tegude suhtes alateadlikult halvakspandavalt rohkemal või vähemal määral. Sama ka pedofiilia osas. kuid kas seda peab tegema rohkemal või vähemal määral?
Lihtne võrdlus oleks, kui võrrelda, kas inimene suhtub teisesse põlgavalt kui ta näeb, et valgusfoori taga keegi heatahtlik tuleb ja aitab vanuri üle tee või kui näeb et keegi laps on uppumas ja teda päästetakse. Selliseid võrdlusi on palju, mille järgi on ka kohe aru saada, mis on inimloomuses sisse kodeeritud.
Ilmselgelt ei panda ka vangi selle eest, et keegi päästis lapse uppumissurmast. Aga läheme veel ekstreemsemaks. Kui inimene satub vangi näiteks röövimise eest aga ta oli enne seda teada tuntud lapsepäästja. Uskuge või mitte siis kavanglas on tema kuritegu unustatud ja teda teatakse kui lapsepäästjat, mitte kui röövlit.
Siinkohal peaks igaüks peeglisse vaatama ja mõtlema, kas Traks, kes
mõisteti novembris Viru maakohtu Rakvere kohtumajas süüdi selles, et ta
-
vägistas alaealise,
-
seksis lapseealisega,
-
levitas lapspornot,
-
ahvatles lapseealist seksuaalselt,
-
kallutas alaealist alkoholi tarvitama.
Pea iga süüdistusest leitava paragrahvi juures on ka lõige, mis tähendab, et Traks on varemgi selliseid tegusid toime pannud. Kuna kannatanuks on alaealised ja asja arutati kinniste uste taga, pole kohtuotsuses süüdistuse ja täpsemate asjaoludega detailidesse mindud. Küll aga on märgitud, et alaealisi kannatanuid on mitu.
Proovime käesoleva artikli lugeja proovile panna ja küsime, mis tunde tekitab allolev pilt:
Traks sai praeguse süüdimõistva otsusega alaealise vägistamise eest üheksa aastat vangistust ja sellega loetakse kaetuks ka väiksemad karistused. Kuna asja menetleti lühimenetluses, vähendati üheksa aasta pikkust vangistust kolmandiku võrra ehk kuue aasta peale.
Kuuele aastale lisati otsa ka 11 kuud ja kuus päeva vangistust eelmise pedofiilse kuriteo eest, mille pärast oli ta katseajal.
Ostis alaealiselt seksi
2015. aastal mõisteti Traks süüdi alaealiselt seksi ostmises (ta oli seda teinud ka varem), lapsporno võimaldamises, lapseealise seksuaalses ahvatlemises ja inimkaubanduses alaealise ärakasutamise eesmärgil. Toonasest otsusest nähtub, et Traks nõudis vähemalt 2013. aasta oktoobrist alates korduvalt Facebooki vahendusel oma ohvritelt suguelundite ja istmiku fotosid. Mõni neid ka tegi, mõni mitte. Mõni saatis juurde ka erootilisi fotosid oma alaealistest tuttavatest. Traks jagas oma ohvritele vastutasuks telefoni kõneaja laadimiseks.
Kuidas peaks sellisele olukorrale inimesed ühiskonnas reageerima, kui pedofiilid ei saaks kohtu poolt karistatud?
