Homokultuur vanglas "poolt ja vastu"

Tänapäeva kultuur euroopalike traditsioonidega riikides on ilmselgelt, väidetavate inimõiguste tagamises, testsugune kui ülejäänud maailm. 

Puudutavalt seksuaalvähemuste inimõiguste tagamisega on tekkinud lõhe ka euroopalikes tradidsioonides ja kultuuriruumis endas. Kuskil vihatakse homokultuuri avalikult, kuskil varjatult. Näiteks, Eesti vanglates on hakatud homokultuuri suhtuma vähesel või rohkemal määral tolereerivamalt ja mõistvamalt, kuna vangide arvates on homokultuuri propaganda hea, sest selle kaudu tulevad ilmselgelt esile need inimesed, kellega kindlasti mitte suhelda ja kellest tuleks eemale hoida. Selle propaganda abil on kõik kaardid avatud.

Varasematest aegadest “panjaatijad” on selles küsimuses selle võrra muutunud, et varasemelt, Vargakultuuris eksisteerinud alama masti “kukkede” vastu oli põlgus peamiselt tingitud mitte seksuaalsest orientatsioonist vaid selle tekkelugu ulatub aegadesse mil oli vanglates Nõukogude ajal levinud süüfilis. Selle süüfilise järelkaja vaibus ja lahtus ning asendus teistsuguse põlgusega. Mõistev suhtumine aga eksisteerib siiani Eesti vanglates seni kuni ei sunnita homoseksuaalse orientatsiooniga inimest mitte homoseksuaalse orientatsiooniga inimesega otsesesse kokkupuutesse.

Delfi homo

Nii ka näiteks ka Eesti vanglates on ilmselgelt väljendunud teatud ringkondades ka suhteliselt agressiivne vastumeelsus. Kunagi, mitte väga kaua aega tagasi, aastal 2019, kirjutas üks eriti ohtlikuks kurjategija tunnustuse saanud vang Tanel Erelt, kes mõisteti 2016. aastal kuueks aastaks sõbra tulistamise eest vangla eriti turvatud osakonda. Praegu vahendab ta trellide tagant, et vanglas käib väidetav homopropaganda, mille tõttu lõpetasid ligi 30 vangi tasuta toidu vastuvõtmise.

Olen praegu Viru vangla supermax osakonnas (kõige kõrgema turvalisusega vangla osakond - toim) ja mina ning veel 30 kinnipeetavat ei võta tänaseks Viru Vanglast toitu juba viimased kaks nädalat.

Miks?

Sest kaks nädalat tagasi pani Viru vangla supermax'i toidujagajaks teadliku provokatsioonina homoseksuaalse orientatsiooniga kogukonnast tuleva kinnipeetava. Teadliku provokatsioonina seepärast, et see ei ole Eesti Vabariigi (EV) vanglates ei esimene ega teine kord, vaid näiteks kahekümne teine, kui vanglad nii teevad. Administratsioonid (antud juhul Viru vangla oma) teavad väga hästi, et eelnevalt mainitud orientatsiooniga jagaja käest enamus kinnipeetavaid toitu ei võta.

Miks ei võta?

Hügieenilistel, religioossetel ja meditsiinilistel põhjustel.

Hügieenilistel, sest paljudel kinnipeetavatel on vanglas probleeme hügieeniga. Isiku puhul, kes erinevalt enamikust kinnipeetavatest saab praktiseerida seksuaalvahekorda, tuleb need riskid, mis on seotud puhtusega, korrutada kümnega. Et avalikkus saaks aru, millest on jutt, siis üldjuhul pääseb keskmine kinnipeetav Eesti vanglates duši alla paar korda nädalas.

Religioossetel, sest enamik neist, kes toitu ei võta, on kristlased. On ka moslemeid ja kumbki usund ei vaata homokogukonda kui kooslust, millega lävimine oleks soovitatav (lähikontakt on välistatud).

Meditsiinilistel, sest seksuaalvahekorrad vanglas võivad kaasa tuua ohtlikke nakkushaigusi, millest kandjatel endil aimugi pole.

Peale eeltoodud põhjuste ei sobi meile ka see, et administratsiooni homokultuuri meile jõuga peale surub – tahate süüa, siis peate nendest kätest sööma!

Jällegi, et avalikkus mõistaks, millest jutt, siis tänapäeva vanglates ei ole homod mitte rõhutute klass, vaid priviligeeritud grupp. Nende õigusi rõhutatakse ja tuuakse esile, seda sageli teiste arvelt nagu praegusel juhul.

Viru vangla lubas Supermax'i toidujagajale avavanglat, kui ta sügiseni vastu peab. Seda hoolimata faktist, et Viru vangla ise leiab, et jagaja isik on ohus ja hoiab teda jagamise ajal kahe kilbiga valvuri taga isegi nende väheste puhul, kes toitu vastu võtavad (olgugi, et jagamine toimub läbi väikese luugi kinnises raudukses).