Autor: Reporter Andres Sarapuu
Minivarguste uus viis
Kas olukord riigis on tõesti muutumas nii hulluks, et “moosivargused” on oma uuestisünni staadiumis?
Moosivarguste ülekantud tähendus on olukord, kus vaesem klass peab enese ülalpidamiseks varastama hakkama eluks hädavajalikke tooteid. Nagu ka oli üks postimehe artikkel:
“Varastatakse kõigilt ja kõikjalt – küttepuud tasub lausa oma koduõuel peita”.
Olevat kätte jõudnud olukord, kus sügise saabumisega on sagenenud küttepuude ja metsamaterjali vargused. Kratid pätsavad väärtuslikku kraami sülega, rääkimata autokoormatest.
Alates septembrist on politseid teavitatud umbes 80 sellisest vargusest, mida on varasemate aastatega võrreldes paarikümne juhtumi võrra rohkem.
Politse - ja piirivalveameti vanemkomissar Timo Reinthal märkis sügisperioodist rääkides, et leidub inimesi, kes on püüdnud lahkuda kauplusest kotitäie küttepuudega nende eest kassas tasumata. «Osa juhtumeid on aset leidnud kas kellegi taluõuel või näiteks ka riigimetsa majandamise keskuse lõkkekohas, kus kõrvalised saavadki seal olevatele küttepuudele hõlpsasti ligi,» lisas ta. Ühesõnaga varastatakse kõigilt ja kõikjalt, vargad lähevad üha julgemaks ja jultunumaks. Mõni näide. Oktoobris avastati, et Lääne-Virumaal on põllumaa servast varastatud võsa ja kasvavaid puid, millega tekitatud kahju ulatus tuhandetesse eurodesse. Samal kuul käidi vargil riigimetsa majandamise keskuse (RMK) vahelaos Ida-Virumaal – pikanäpumeeste saagiks langes 1729 euro väärtuses kasevineeripakke ja sanglepapalke. Septembris varastati RMK vahelaost Võrumaal 10 tihumeetrit kuuse küttepuitu (kahju 433 eurot).
Kunagi üheksakümnendatel, mil see termin üleüldse esile kerkis, olles kasutuses pättide seas – nn prominentsemad kurjategijad – need kes tegid kuritegusid kavandatult, grupis ja elatusidki sellest, nimetasid selliseid “hädavarguste” toimepanijaid sellisel, veidi ülevalt vaatega; et need moosivargad vaataksid nende peale alt üles, lugupidavalt. Selline lugupidamine sai aga tulla vaid kehtivast subkultuurilisest keskkonnast.
Mis aga tekitav kuritegelikus maailmas sellised eristamised ja klassid? Kas mitte ei ole riik liikumas vaikselt ja enesele teadmata mitte moosivarguste taassünni poole vaid kriminaalse subkultuuri uuestisünni poole? Subkultuuri tekke põhjuseks ei ole mitte ainult kurjategijate arvu kerkimine vaid sellel on ka palju teisi põhjuseid. Üks olulisimaid põhjuseid on kurjategijate klassis omavahelist eristatust, korda ja kuuluvust hoida. Kuid kas selliste tendentside teke pole mitte ohuks julgeolekule?
